Kommentaarid (3)

Varustusest: tsiklid

Seda matka on olnud juba üle 100 000 km, nii et paras aeg vaadata, kuidas tsiklid vastu on pidanud ja mis on nende nõrgad kohad. Meeldetuletuseks, mis seisus nad olid siis, kui teele asusime. Üldiselt võime vist rahul olla. See tähendab mina võin, sest Jan on nii hea mehaanik, et kohalikelt remondimeestelt oleme abi pidanud otsima vaid mõne korra, kui on olnud vaja riistu, mida meil kaasas pole, või on liiga spetsiifiline töö teha. 

Jani BMW F 800 GS on aastast 2009, läbisõit praeguseks 156 000 km. Selle tsikliga on tegemist olnud rohkem kui minu omaga ilmselt päris mitmel põhjusel: ta on vanem; sellel tsiklil on raskem koorem; kolmandaks on Jani sõidustiil järsem kui minul. Suuremad parandustööd on olnud: 

-      tagaamordi vahetused – kodust lahkudes oli tsiklil Touratechi amort, pool aastat hiljem sai alla uus Hyperpro, ja siis poolteist aastat hiljem jälle vana Touratech, mis vahepeal korda tehti, nüüd ootab taas oma aega puksi vahetust vajanud Hyperpro;

-      generaatoreid on läinud kaks;

-      esivelge tuli mõra ja see oli vaja ära vahetada, kodaraid on läinud peotäis;

-      kohvriraam on mitu korda purunenud ja vajanud keevitust;

-      bensiinipump sai otsa;

-      esitule vahetus, sest reflektor kõrbes mustaks.

Muu on olnud jooksev hooldus ja kuluosad: õli, rehvid, ketid, väsinud voolikud, laagrid, piduriklotsid jne.

Minu BMW F 650 GS on aastast 2012, läbisõit praeguseks 140 000 km. Korra oleme pidanud generaatorit ja bensiinipumpa vahetama, muu on kõik tavapärane hooldus. Isegi rehvid pole seni kordagi purunenud (ptüi-ptüi-ptüi!), erinevalt Jani tsiklist, millel ta on pidanud rehve lappima kümneid kordi. Sõidame küll ju samu teid, aga erinevus on selles, et minu mootorrattal on valuveljed ja lohvita rehv, Jani tsiklil aga on rehvid siselohviga ja veljed kodaratega. 

Kui küsin Janilt, mida ta tsikli osas tahaks, et teistmoodi oleks, ütleb ta, et tahaks lihtsalt väiksemat ja kergemat ratast. Tema rattal on 19-liitrine lisapaak, mis on meile pikematel bensiinijaamavabadel lõikudel hädavajalik, lisaks on sealt hea ka matkapliiti tankida – muidu tuleks eraldi kanistrit kaasas hoida –, aga see suur kobakas paak teeb manööverdamise kohmakamaks. 

Jani tsikli kohvrid on alumiiniumist. Mahutavad palju ja on turvaliselt kinni, aga liiga rasked ja sellest ei taha mõeldagi, kui jalg peaks mingil põhjusel kukkudes kohvri alla jääma. Minul on plastkohvrid, mis pidid olema väga ajutised, kuni uued saan, aga sõidan nendega siiani. Vett ega tolmu nad muidugi ei pea, aga asju hoiavad koos ja jätavad mulje, et neisse pole väga kerge sisse murda, kuigi tegelikult on. 

Oma mootorratas ja mahukad kohvrid on toredad küll, aga kuna tsiklite üle mere transportimine on nii kallis (oleme selleks seni maksnud veel ühe mootorratta hinna), siis tegelikult tasuks kaaluda varianti, et reisida, kiiver näpus ja torukott õlal, ja osta igalt mandrilt tsikkel ning sealt lahkudes see jälle maha müüa. See eeldaks muidugi suure hulga info läbinärimist: kas ja kust saab osta, kuhu tohib minna, kas ja kus saab müüa, bürokraatia, kas on varuosi jne, ja kokkuvõttes ei pruugi see ka märkimisväärselt odavam tulla, küll aga loob palju võimalusi uuteks seiklusteks.

Lisa kommentaar

Email again:
Kommentaarid (3)
Huvitav lugemine. Kui järele mõelda, siis pole mul vist kogu rinka- ja motomatkaajaloo jooksul kordagi rehv tühjaks läinud. Ei, siiski Bikernieki rajal panin kord esirehvi kogemata tagurpidi veljele, õnn oli, et see tühjaks jooksis enne võistlust. Ja ma ei jõudnud ümber vahetada.
Huvitavam lugu juhtus Horvaatias Velebiti mäestikus, sisemaal. Ilusad mäed, kenad teed, aga parkimisplatsil märkasin kahte autot, mõlemate juhid vahetasid rehvi. Küsisin uudishimust, et mis juhtus. Nad näitasid peenikesi teravaid kivisid, mis nad rehvidest leidsid, ja hoiatasid, et need vedelevad tee peal. Kui oma tsikli rehvid üle kontrollisin, avastasin tagarehvist samasuguse terava kivikida, õnneks ei olnud läbiv torge. Oli vulkaanilise kivimi eripära - kogu mäestik murdus vaikselt ilmastiku toel sellisteks piklikeks piikideks,
Muuseas - just tuli USA teade, et piirid on vähemalt kuu aega veel kinni. Igavene jama, võibolla kui aeglaselt Kanada poole sõidate, siis jõuate avanemiseks ajaks põhja (mitte omadega). Hoian pöialt.
Sverre · 20. mai 2020
Heh, Jani rattal on rehv purunenud mõne korra naela või kruvi pärast, päris mitu korda teravate kivide pärast, aga kõige rohkem vist sellepärast, et vana paik on kehval teel lahti põrunud.
Leidsin ka uudise selle kohta, et Kanada piir veel kuu aega kinni on. Sellest vähem meeldib mulle uudises sisalduv vihje, et suure tõenäosusega pikendatakse seda otsust veel.
Pärle · 20. mai 2020
Tere. kuigi tsiklitest midagi ei jaga, siis huvitavalt kirjutatud teksti võib ka enda jaoks võõral teemal lugeda. Igal juhul on kindel et minu elu 2 pikemat tsiklisõitu vastavalt Vietnamis ja Laoses möödusid kehvemate tsiklitega, aga edu Teile ja kuna USA-s on palju kauneid kohti, saate vast enne Kanadasse jõudmist neid nautida. Edu Teile ja tervitused jällekord Göteborgist! Margus · 23. mai 2020